1. ÄRKAMISAJAST-1918 AASTANI

1. RAHVUSLIKUST ÄRKAMISAJAST AASTANI 1918.


Hiiumaa kultuuriajalooline areng toimus Mandri-Eestist erinevates tingimustes. Haridus- ja kultuurielu teistlaadse kujunemise üheks põhjuseks võib kindlasti lugeda saare eraldatust mandrist. Seetõttu ei kajastunud mandril toimunud muutused Hiiumaa hariduselus koheselt.

Siiski võib nentida, et 17. sajandi lõpuks ei olnud lugemisoskus saarel sugugi halvem kui paljudes mandri kihelkondades 1. Esimesed koolid loodi saarele 1862. aastal - Pandja ja Metsiku vallakoolid 2.

Kui mandril loodi esimesed raamatukogud 1860. aastate lõpus ja 1870. aastate alguses, siis Keina kiriku kroonika andmetel polnud 1871. aastal Hiiumaal ainsatki laenuraamatukogu 3. Juba samal aastal rajati Kärdla vallakooli juurde raamatukogu, millest kasvas välja Kärdla Kalevivabriku tööliste maksuline raamatukogu 4. Algselt soetati sinna raamatuid kogutud 50 rubla eest. Esimesel tegevusaastal oli laenutusi 2 000. Lugemistasudest saadud 30 rubla kasutati uute teoste soetamiseks ning vanade parandamiseks 5.

Järgmise raamatukoguna mainitakse 1882. aastal Immanuel Rinne asutatud Reigi pastoraadi kihelkonnakoguduse raamatukogu, kus olevat raamatuid olnud ligi 200, nende kasutajaid üle 30. Liikmetasu võeti 30 kopikat. Kui I. Rinne lahkus, raamatukogu lagunes ja ütluste järgi olevat raamatud läinud müüki. Järgmine õpetaja Frese leidis võimaliku olevat raamatukoguta läbi saada. Õpetaja Girgensohni ajal koguti taas raamatukogu tarvis üle 200 köite, lugejaid oli umbes 50. Õpetaja Girgensohni lahkudes kadusid ka raamatud ning järgmine õpetaja, Hirshausen, pidi kõike jälle otsast peale alustama 6. Nii ärkas ja kustus üks ja sama raamatukogu mitu korda. Teadaolevatel andmetel oli 1912. aastaks raamatute arv vaid 30 võrra suurem. Hilisematel aastatel olevat köidete arv ulatunud 700-ni 7.

1892. asutati raamatukogu Kärdla vabrikuvalda 8. Raamatuid muretseti raamatukoguhoidja valikul ja vabrikuvalitsuse heakskiidul. 1912. aastal olevat raamatute arv ulatunud 1 300-ni 9.

Emmaste raamatukogu algdaatumiks loetakse aastat 1906, kui kohaliku luteri koguduse õpetaja Theodor Embeck asutas Emmaste kiriklasse lugemispunkti. Sissetulekute eest osteti uusi raamatuid. Kooliõpetajad andsid saadud raamatuid oma kooli ümbruskonnas asjahuvilistele lugeda. See toimus ebaseaduslikult, sest lugemislaudade, -punktide asutamiseks ei olnud Eestimaa kuberneri luba 10.

Pühalepa valda loodi 1906. aastal õpetaja Malmi algatusel kihelkonnakoguduse raamatukogu. Esimesel aastal oli lugejate arv 30 ja köiteid kogutud üle 100. 1910. aastaks lõpetas raamatukogu tegevuse, kuna kahanes nii raamatute kui ka lugejate arv. Inimesi ei peletanud eemale mitte 50 kroonine aastamaks, vaid uuemate raamatute ladina trükk 11. Samad andmed on esitanud U. Oago oma artiklis “Eesti raamatukogunduse rajajooni” 12 ning V. Mäeumbaed kirjutises “Ainult Nõukogudemaal teenib raamat rahvast” 13. 1912. aastal oli Pühalepa valla Suuremõisas raamatukogus, Eesti Entsüklopeedia andmetel 929 raamatut 14.

Võib öelda, et käesoleval perioodil hoogustus raamatukogude areng Hiiumaal jõudsalt. Külaelanikel oli võimalus raamatuid laenata. See arendas lugemiskultuuri ning soodustas eneseharimist. Kogudesse telliti mitmeid ajalehti ja ajakirju, mis vahendasid nii kodu- kui välismaiseid uudiseid. Kuna raamatukogud asusid sageli erinevate seltside juures, olid ka lugejad seltsitegevusse kaasatud. Enamus seltsiliikmetestki luges raamatuid. Korraldati mitmeid ühisüritusi. Takistavaks asjaoluks lugejaks astumisel näis saada lugemismaks ning seetõttu jäi hea lugemisvara sageli kasutamata.