4. NÕUKOGUDE OKUPATSIOONI JÄTK

 

4. NÕUKOGUDE OKUPATSIOONI JÄTK


Raamatukogunduses kujunes tähelepanuväärseks sõjajärgne periood, mil rajati nõukoguliku raamatukogunduse alused. Rõhutati, et raamatukogu ülesandeks oli raamatukogunduse, bibliograafia, eesti raamatu ajaloo uurimine 1. Oluliseks peeti raamatute propageerimist. Raamatukogudele esitatavad nõuded muutusid pidevalt, mistõttu toimus pidev raamatukogude raamatuvarade kontrollimine ja vajadusel vananenud kirjanduse asendamine uuega 2.

Nii toimus see ka Hiiumaa raamatukogudes. Raamatukogudele koostati raamatute nimekirju. 1946. aastal jätkati raamatukogude “puhastamist” endiselt ja kõrvaldatavate raamatute kogusedki olid enam-vähem samades suurusjärkudes, mis varasematel aastatel – Hiiumaal 149 raamatut, Läänemaal kokku 1 456 raamatut. 1950. aastast hakkas keelunimekirjades üha enam domineerima nõukogudeaegne kirjandus. Rahvaraamatukogudes pidi ühiskondlik-poliitiline kirjandus moodustama ühe neljandiku 3.

Antud liik on aastate jooksul raamatukogude päevikutes kõige enam laenutatud. Raamatukogudes säilitatud päevikutest saab ülevaate lugejatest, laenutustest, külastustest. Sageli on võrreldud jooksva aasta tulemusi eelmisega ning järgmiseks aastaks plaane tehtud. Samas antakse ka ülevaateid kogus toimunud üritustest ning andmeid raamatukogude revideerimiste kohta.

Sõjajärgse rahvaraamatukogu puhul tuleks oluliseks pidada asjaolu, et ta üldse säilis, säilitades sellega võimaluse taastada oma loomuomane koht rahva kultuurielus 4.

1946. aastal oli Hiiumaal 13 külaraamatukogu, fondi suurusega 13 582 5 & 6. Raamatukogude töö ei olevat jõudnud soovitavale tasemele, mille põhjuseks peeti sel alal tööle asunute mittenõuetekohane üldhariduslik tase 7. Raamatukogude 1946. aasta tegevust analüüsis M. Platonov Kultuurhariduslike Asutuste Komiteest ning ta nentis 26. aprillil 1947, et kogud on võrreldes 1945. aastaga suuri edusamme teinud.

Probleemseks peeti Pühalepa, Hellamaa ja Kassari raamatukogu, millel vaevalt 40 lugejat, samas oli sarnastes tingimustes raamatukogul Käinas 121, Emmastes 244 lugejat. Rahul ei oldud Pühalepa ja Hellamaa raamatukogu laenutusarvudega (224-368 teost, seejuures Emmastes 5 053). Öeldi, et Hellamaa, Kassari, Pühalepa raamatukogu peaksid pöörama rohkem rõhku ühiskondlik-poliitilise kirjanduse propageerimisele ja levitamisele. Raamatukogu juhatajatel puuduvat arusaam, et nad on rahvakasvatajad, ilmavaate kujundajad ja suunajad. Kultuurihariduse osakonna juhataja peaks rangemalt jälgima, et maakonna parimates raamatukogudes nagu Emmaste, Käina, Jausa ei leiduks mittenõukogulikult töösse suhtujaid. 50% Hiiumaa raamatukogudest olevat tegelnud massitööga, Emmaste, Käina, Jausa raamatukogu üritusi peeti õnnestunuteks lugejate arvu ja lugemise initsiatiivsuse tõstmise poolest. Hellamaa raamatukogu oli küll korraldanud viis ettelugemist ja kaheksa kirjandusõhtut, kuid ei suutnud raamatukogu juurde eriti palju kuulajaid värvata, seepärast loeti need üritused ebaõnnestunuks. Rõhutati, et raamatukogude töö parandamiseks tuleks viivitamatult teostada kontrolli ja instrueerimist raamatukogudes, kus lugejaid alla 50. Raamatukogud peaksid lugejate arvu suurendama minimaalselt 80-ni. Vajalikuks peeti, et igas vallas oleks üks korralik raamatukogu ning raamatukogude juhatajad peaksid valdade täitevkomiteede koosolekutel tehtud ja tegemata töödest aru andma. Tehtud muudatustest kanti ette 1. juuliks 1947 8.

8. juulil esitati aruanne, et Palade, Hellamaa, Malvaste ja Kärdla raamatukogus toimus instrueerimine ja kontroll. Hellamaa lugejate arv oli 75, Paladel 160 ning rohkem korraldati ka massiüritusi. Hellamaal korraldati kuus kolm-neli kirjandusõhtut, konsultatsioone kaks, raamatunäitusi kolm korda kuus, ning moodustati ka lugemisring. Raamatukogude lahtioleku aegu pikendati kahe tunni jagu päevas. Raamatukogude töö aruandeid arutati Pühalepa, Emmaste vallas täitevkomitee istungil. Raamatukogu töötajatele korraldati ühepäevane seminar 9. juunil, osa võtsid 75% raamatukogutöötajatest 9.

1947. aastal oli Hiiumaa 13 külaraamatukogu fondi suuruseks 17 613 10 & 11.

1948. aastaks planeeriti Hiiumaale külaraamatukogusid 14, lugejaid 3 000, laenutusi 60 000, raamatunäitusi 84, vestlusi 280, kirjandusõhtuid 56, rändkogusid 42 12. Tegelik raamatukogude arv jäi samaks, mis 1946. aastal, fondi suurusega 17 613 13, järgmisel aastal 22 319 14 & 15 & 16. 1950. aastal oli fondides teavikuid 25 561 17 & 18. Kuid arhiividokumentides mainitakse külaraamatukogude fondi seisuks 30 326 19 ning teises arhiividokumendis mainitakse suuruseks 28 918 20.

Enamike raamatute hävitamine toimus 1950. aastate alguses, säilitada õnnestus väga vähe. Nii ministeerium kui Glavlit kontrollisid pidevalt keelatud kirjanduse olemasolu raamatukogudes 21.

1951. aastal oli 14 külaraamatukogudes teavikuid 29 135 22 & 23. Arhiivimaterjalides mainitakse fondis suuruseks 35 890 24. 1952. aastal külaraamatukogude arv on sama 25, fondi seisuga 42 198 26.

Ajavahemikul 23.-27. juuli inspekteeris Kultuurhariduslike Asutiste Komitee Raamatukogude osakonna vaneminspektor P. Gleser Hiiumaa viit külaraamatukogu. Raamatukogude töös ilmnes mitmeid puudusi, kuid raamatukogu töötajad olid püüdnud oma lugejate poliitilisi ja kultuurilisi teadmisi süvendada. Töötajatel oli jäänud puudu teadmisi raamatukogunduse teoorias, metoodikas ja tehnikas, seetõttu ei olnud fondid korralikult organiseeritud. Kõikides inspekteeritud raamatukogudes puudusid süstemaatilised kataloogid, nende tegemiseks käidi Rajooniraamatukogus praktikal 27.

1953. aastal võttis Kultuuriministeeriumi raamatukogunduse osakond oma tööplaani otsuse korraldada kuuepäevane seminar Kingissepa, Orissaare, Hiiumaa raamatukogutöötajatele 26.-31. jaanuaril 28. Taheti korraldada Hiiumaal seitse loengut ning inspekteerida Hiiumaa raamatukogude tööd juulikuus 29. Käina ja Hellamaa raamatukogudesse telliti ajakiri “Looming”30.

Hiiumaa rajooni Kultuuriosakonna juhataja A. Rauk teatas Kultuurhariduslike Asutuste Peavalitsusele, et Hiiumaa rajoonis on 21 raamatukogu, nendest viis kolhoosiraamatukogu. Raamatukogude põhinimestikud toodi kohaliku siseministeeriumi osakonna volinikule kontrollimiseks. Kontrolliti 17 raamatukogu nimestikke. Raamatukogu juhatajad andsid 78 eksemplari kõrvaldatud kirjandust volinikule üle. 23. detsembril teatati, et kõik väljaanded on põhinimestikkude järgi tagastatud ja parandatud 31.

Hiiumaa rajooni Kultuuriosakonna juhataja asetäitja teatas Kultuurhariduslike Asutuste Komitee Raamatukogunduse osakonnale, et Hiiumaa rajoonis viidi läbi aruandluskoosolekuid 13 raamatukogus - Käina raamatukogus 1. jaanuaril ja Hellamaa raamatukogus 18. jaanuaril, aga kolmes raamatukogus jäid koosolekud läbi viimata 32.

1953. aastal koostati rahvaraamatukogude nimekiri, milles olid (Pühalepa külanõukogu piiridesse kuuluv) Hellamaa ja (Käina külanõukogu piiridesse kuuluv) Käina raamatukogu 33.

11. veebruaril 1954. aastal saatis Hiiumaa rajooni Kultuuriosakonna juhataja kirja Kultuuriministeeriumi raamatukogunduse osakonna ülemale, kus teatas, et Hiiumaa rajoonis on raamatukogudele edastatud kontrollarvud 1954. aastaks34.

1954. aastal oli Hiiumaal külaraamatukogusid 12, millede fondi suurus oli 54 055 35 & 36.

Hiiumaa rajooni Kultuuriosakonna juhataja teatas 1. märtsil Kultuurhariduslike Asutuste Peavalitsuse raamatukogunduse osakonnale, et Hiiumaa külaraamatukogudes ei ole V. R. Viljamsi “Kogutud teoseid” 37.

5. juulil 1954 viisid Hiiumaa rajoonis Kultuuriministeeriumi raamatukogunduse osakonna nimel V. Reekna, M. Saks, H. Paan läbi raamatukogude töö ülevaatuse. “Lugejate värbamise alal on rajoonis saavutatud märkimisväärseid tulemusi. Lugejate arvu tõus tulenes arvatavasti rändraamatukogude ja laenutuspunktide võrgu loomisega. (Käinas kolm rändkogu, Hellamaal neli rändkogu). Kuid siiski ei olevat arvesse võetud kõiki võimalusi elanikkonna värbamisel lugejateks. Rändkogusid oleks vaja rohkem juurde luua. Kõpu, Käina raamatukogus seisvat kasutamata annoteeritud trükikaardid. Käina ja Hellamaa raamatukogus ei ole raamatud paigutatud nõuetekohaselt süstemaatilis-alfabeetiliselt. Raamatupropaganda saavutustega jäädi rahule, kuid massiüritusi võiksid raamatukogud rohkem korraldada. Kiitmist väärisid Jausa ja Hellamaa raamatukogu katsed bibliografeerida ajalehtede ja ajakirjade artikleid.” Leiti, et vaja oleks tuua raamatuid elanikkonnale lähemale, arendada raamatukandmise meetodit ning Rajooniraamatukogu peaks abistama raamatute nõuetekohasel paigutamisel külaraamatukogudes ja juhendama raamatukogude üldist tööd 38.

1955. kutsuti Hiiumaa raamatukogutöötajaid Haapsallu kvalifikatsiooni tõstmise seminarile, mis toimus 26. september–1. oktoober 39.

1955. oli Hiiumaa raamatukogude fondi suurus 60 094, külaraamatukogusid 12 40.

1956. aastal paluti rajooni Haridusosakonna juhatajal teavitada raamatukogusid kontrolli vajalikkusest vananenud kirjanduse kohta oma fondides. 16. juuniks pidid rajooni ja kolhoosiraamatukogud esitama oma inventuuriraamatuid 41.

1956. aastal oli Hiiumaal külaraamatukogusid endiselt 12, fondi suurusega 82 909 42.

1956. aasta Kultuurministeeriumi raamatukogunduse osakond kavatses II kvartalil korraldada Hiiumaal rajoonide vahelise kuupäevase seminari 43.

1957. aastal oli Hiiumaal endiselt 12 külaraamatukogu, fondi seis 70 057 44.

1957. teatas Hiiumaa rajooni Haridusosakonna juhataja, et raamatukogudes on 14 eksemplari Tipneri raamatut “Eesti töörahva relvastatud võitlus nõukogude võimu eest kodusõja aastail”. Lehed, mis ei sobinud, eraldati raamatutest ja paluti saata uued 14 lehte, mis on korrigeeritud 45. Ka kooliraamatukogudes ei olnud antud raamatut. EKP Hiiumaa rajoonikomitee poliithariduskabineti raamatukogus eksisteeris üks eksemplar, sealt paluti saata üks korrigeeritud lehekülg 46.

1958. aastal tehti Hiiumaa rajooni küla- ja kolhoosiraamatukogudele ettekirjutus põhinimestike suhtes, mis oli vaja 15. oktoobriks Tallinna toimetada 47.

9. veebruaril 1959. kontrolliti mitmetes rajoonides, sealhulgas ka Hiiumaal, vananenud kirjanduse kõrvaldamist ja mittevajaliku kirjanduse üleandmist. Leiti, et olukord oli mitmes rajoonis võrdlemisi halb 48.

1959. aastal oli Hiiumaal 12 külaraamatukogu, fond 82 171 49. 1960. aastal oli külaraamatukogude fondi suurus 88 907 50.

Kultuuriministeeriumi raamatukogunduse osakond pidas vajalikuks raamatukogudes ürituste propageerimist, raamatufondide tsentraliseeritud komplekteerimist, raamatukogude materiaalse baasi parandamist ning seminaride korraldamist raamatukogutöötajatele. Samas seati ülesandeks kontrollida Hiiumaa rajooni raamatukogude tööd perede lugejaks haaramisel 51.

1959. aastal peetakse artiklis “Raamatukogu ja tema lugeja” oluliseks asjaolu, et Hiiumaa raamatukogudes ei ole kohta alaväärtuslikule kollasele kirjandusele, mis mürgitas vähemteadlikke lugejaid kodanlikus Eestis 52. Sellest võib järeldada, et raamatukogudes toimusid pidevad revideerimised, fondi kontrolliti kehtestatud nimestike alusel. Vastavalt revideerimise tagajärgedele eraldati raamatukogudest mittevajalikud raamatud ja ajakirjad.

1960. aastal tegi Glavlit ettekirjutuse, mille järgi taheti Hiiumaa raamatukogude põhinimestikud koguda järelkontrolliks. Järelkontrolli viisid läbi Glavliti esindajad 53. Hilisemas kirjas (1963) teatati, et Hiiumaa raamatukogudest ei leitud järelkontrolliga keelatud kirjandust 54.

1961. aastal oli Hiiumaal 12 külaraamatukogu, fondi suurusega 247 280 köidet 55.

9. veebruaril teatas Hiiumaa rajooni raamatukogu juhataja U. Kauber Kultuuri Hariduslike Asutuste valitsusele, et Hiiumaa raamatukogudest kõrvaldati ENSV Kultuuriministri käskkirjas nr. 43 märgitud teosed, näiteks P. Dumitriu “Tormikajakas” 56.

Kultuuriministeeriumi raamatukogunduse osakond seadis ülesandeks kontrollida ja abistada raamatukogude tööd perede lugejateks haaramisel ning vananenud kirjanduse mahakandmisel Hiiumaal 12.-17. novembril 1962 57.

Hiiumaa Kultuuriosakonna juhataja teatas Kultuurhariduslike Asutuste Valitsusele, et NLKP ja EKP Kongresside otsuste propageerimiseks ja nõukogude valitsuse ja kommunistliku partei poliitika selgitamiseks elanikkonnale on raamatukogudes tehtud temaatilisi õhtuid, elavaid ajakirju, -ajalehti, küsimuste vastuste õhtuid, vestlusi, loenguid, raamatunäitusi, plakateid, albume, bibliograafilisi ülevaateid, valguslehti, kartoteeke ning soovitusnimestikke. Elanikkonda varustati ka erialase kirjandusega. Loodusteadusliku ja tehnilise kirjanduse propageerimiseks korraldati vestlusi, raamatunäitusi, plakateid, albume. Rohkem peaks tähelepanu pöörama lugejate esteetilisele kasvatusele ning aktiivsemalt peaksid raamatukogud tegema koduloolist tööd.

Fondide puhastamine vananenud ja keelatud kirjandusest toimus vastavate nimestike alusel. Hakati koostama sisuliselt vananenud raamatute mahakandmise akte. Raamatukogudes ei olnud piisavalt kataloogikaste, kappe, riiuleid, toole, laudu. Ümber paigutati Palade, Malvaste ja Kõrgessaare raamatukogu 58.

1962. aastal oli Hiiumaal 12 külaraamatukogu, fondis suurusega 90 863 59. Ajakirjanduses mainitakse, et fondi suuruseks oli 116 997 raamatut 60. Külaraamatukogudest kõige väiksema fondiga oli Pühalepa vallas olev Suuremõisa külaraamatukogu 61.

1962. ajavahemikul 15.-20. november kontrolliti raamatufondide vananenud ja keelatud kirjandusest puhastamist Käina ja Hellamaa raamatukogudes. Nimetatud raamatukogudes ei leitud keelatud kirjandust, kuid ühiskondlik-poliitiline ja põllumajanduslik kirjandus oli vananenud sellele vaatamata, et raamatukogudes neid pidevalt maha kanti. Kritiseeriti, et fondidest ei ole kõrvaldatud poliitilist kirjandust, mis olevat läbiimbunud isikukultusest. Hellamaa raamatukogu puhastati 25. novembriks, kanti maha seisma jäänud raamatuid venekeelse kirjanduse fondidest. Ülejäänud venekeelsete teoste kohta koostati nimekirjad Riikliku Raamatukogude Inspektsioonile, et võiks kasutult seisvad raamatud mujale saata 62.

Riikliku Raamatukogude Inspektsiooni juhataja I. Tingre teatas, et Hiiumaa raamatukogudest on kustutatud 59 eksemplari raamatuid (nimestiku “Raamatukogudest, kauplustest kõrvaldamisele kuuluva kirjanduse koondnimekirjad” I ja II osa järgi 63. I osa järgi kustutati raamatukogudest 17 eksemplari 64.) NSV Liidu Glavliti käskkirja nr. 43 ja nr. 18/2 järgi kustutati raamatukogudest 21 eksemplari 65. Nimetatud aruanded esitati Sõjaliste ja Riiklike Saladuste Hoidmise Peavalitsuse ülemale. Hiiumaa rajooni raamatukogu juhataja teatas, et Hiiumaa raamatukogudes ei ole Glavliti ülema käskkirja nr. 227 alusel kõrvaldamisele kuuluvaid raamatuid 66. Nimekirjades oli näiteks järgmised autorid: A. Kivikas, E. Kant, K. Päts, A. Oras, J. Uluots jt 67.

1963. aastal oli Hiiumaal 12 külaraamatukogu, fondi suurusega 91 499 eksemplari 68.

1963. aastal tegi Riikliku Raamatukogude Inspektsiooni ülesandeks kontrollida ja abistada Hiiumaa raamatukogude tööd 9.-13. septembril kontrollida ja abistada 69. (Lisatud märkus: plaan täideti.)

1963-1964 oli Hiiumaal lugejate arv ühe külaraamatukogude kohta 305 70.

9.-13. septembril 1963. aastal kontrolliti Hiiumaa raamatukogude tegevust. Käina ja Agapäe raamatukogudes asusid tööle uued juhatajad. Külaraamatukogudes oli keskharidusega töötajaid ainult kolm, Jausa, Hellamaa raamatukogudes oli töötajatel suur tööpraktika (10-15 aastat). Fondide paigutusel peeti oluliseks, et ühiskondlik-poliitiline, põllumajanduslik ning muu vajalik kirjandus jääks esiplaanile. Leiti ka, et raamatute laenutamise arvud võiksid palju suuremad olla. Näitena toodi Käina ja Palade raamatukogu, kus sama perioodi jooksul oli Käinas laenutusi 3 081, Paladel 3 326. Kirjanduse propagandat korraldati vestluste, raamatunäituste ja raamatuplakatite abil. Massiüritustest toimus Käinas “Piibel ja teadus”, Hellamaal vestlused farmides “Kuidas Hilja Nool lüpsis juulikuus igalt lehmalt 11,1 kg piima”. Nimetatud raamatukogudes ei olnud organiseeritud põllumajandusnurka väikeste ruumide tõttu. Puudus ka teatme-bibliograafiline töö. Kasutamata on jäetud soovitusnimestikud, artiklid ning retsensioonide trükikaardid, raamatukroonikate, artiklite ja retsensioonide kroonika. Käina raamatukogul puuduvat endiselt kataloogid ning 1957. aasta trükikaardid seisvat kasutamata. Uus juhataja olevat alustanud nende sorteerimist. Peeti vajalikuks külaraamatukogude töös Rajooniraamatukogu aktiivsemat juhendamist 71.

20. jaanuaril teatas Hiiumaa Kultuuriosakonna juhataja asetäitja Riikliku Raamatukogude Inspektsioonile, et vastavalt Kultuuriministri käskkirjale nr. 527 28. novembrist 1962 kanti Hiiumaa rajoonis maha A. J. Võsinski teoseid kaheksa eksemplari 72.

1964. aastal võttis Riikliku Raamatukogude Inspektsioon tööplaanidesse teostada märtsikuus Hiiumaa külaraamatukogude tsentraliseeritud komplekteerimist 73.

1965. aastal oli 12 külaraamatukogu fondi koosseis 10 012 eksemplari 74.

Rajooniraamatukogu juhataja M. Muru nägemus külaraamatukogude tegevusest 1965. aastal - Palade, Emmaste, Hellamaa ja Jausa külaraamatukogus olid kataloogid nõuetekohaselt organiseeritud. Täielikult puudusid Käinas ja Suuremõisas fondi peegeldavad kataloogid. Lugemishõlvamise osas oleks pidanud Käina paremaid tulemusi saavutama: 519 perekonnast ei loe raamatukogus 381 peret; 199 noortest loeb 65. Agapäe, Suuremõisa, Käina raamatukogus tehti halvasti põllumajandusliku kirjanduse propagandat. Rändraamatukogusid ja laenutuspunkte oli kõikjal külaraamatukogudes välja arvatud Käinas. Kodu-uurimistööd oleks pidanud raamatukogud hakkama tegema rohkem. Hellamaa raamatukogus koostati kartoteek saare muinsus- ja looduskaitseobjektidest. Vaja oleks olnud luua rohkem ringe lugejatele 75.

1965/1966 hinnati Hiiumaa 12 külaraamatukogu töötajate haridustaset: 25%-l oli keskharidus, 66%-l 8. klassi haridus 76.

1966. aastal avaldati ajakirjanduses külaraamatukogude sotsialistliku võistluse tulemused. Madalaks peeti tehnika-alaste raamatute ringlust, probleemina nähti ka raamatukogude ruume ning raamatukogude majanduslik olukord oleks vajanud parandamist 77.

1966. aastal Riikliku Raamatukogude Inspektsioon kontrollis ja abistas Hiiumaa raamatukogusid 78.

1967. aastal oli Käina raamatukogul endiselt probleeme lugejate hõlvamisega: 447 lugemisvõimelistest peredest luges 216 peret. Käinas ei mahtuvat fond raamaturiiulitele riiulite puudusel 79.

1967. aastal oli külaraamatukogusid 12, fondi suurusega 100 300 eksemplari 80.

Hiiumaa raamatukogud olid oma 45%-ga vabariigis lugejate haaramisel esimesel kohal. Lugejate arvu suhtes oldi küll kolmandal kohal – 270 külastust ühe lugeja kohta ning 14. kohal loetavuse poolest (7,5%) 81.

1968. aastal võrreldi rajoonide tasemeid - üldise ringluse kohapealt olid Hiiumaa raamatukogud vabariigis 9. kohal, leotavuse poolest 13. kohal, ilukirjanduse ringlused 13. kohal, ilukirjanduse loetavuses 14. kohal 82.

1968. aastal oli endiselt 12 külaraamatukogu, fondis 100 131 eksemplari 83.

Hiiumaa Kultuuriosakonna juhataja teatas Riikliku Raamatukogude Inspektsioonile, et likvideeriti Putkaste sovhoosi a/ü raamatukogu, kuna sovhoos ei olnud viimase viie aasta jooksul pidanud vajalikuks raamatuid soetada. Osaliselt anti fond üle teeninduspiirkonnas olevasse Käina külaraamatukogusse, suur osa aga kanti maha, kuna eelpoolnimetatud fond oli üle kümne aasta puhastamata 84.

1969. aastal oli Hiiumaal 12 külaraamatukogu, fondi suurusega 93 221 eksemplari 85.

21.-25. novembril kontrolliti sotsialistlike kohustuste täitmist Hiiumaa rajoonis. Külastati Hellamaa, Käina ja teisi raamatukogusid. Üldmulje raamatukogude sisustustest oli väga hea - kõigil korralik mööbel, televiisorid, vaibad. Rajooni kohustus oli, et lugemisvõimelistest peredest loeks 95%. Hellamaal oli fondi ringlus 0,56. Oluliseks peeti juhtumit, et Hellamaa raamatukogu valis 19 inimest, kes võiksid Lenini teoseid lugeda ning valis neile soovitava kirjanduse ning siis pidas arvestust lugemise kohta. Laste osas oli Käinas 130 lapsele laenutatud 66 raamatut (iga laps pidi lugema kolm). Mõlemas raamatukogus korraldati mitmeid näitusi leninlikel teemadel 86.

Dokumendile oli lisatud märge: “Päris kategooriliselt ei tahaks kumbagi rajooni edaspidi võistlusest välja lülitada, nagu ei julge kindlalt nõuda vabariikliku komisjoni kohale sõitmist. Arvud jäägu otsustajaks”. Seega ei oldud rahul Hiiumaa raamatukogude saavutatud näitajatega, kuid siiski ei kõrvaldatud sotsialistlikult neid võistluselt.

1969. aastal oli Käina raamatukogul endiselt kõige väiksem lugejate protsent – 55. Kui eelmisel aastal oli raamatukogul üks rändkogu, siis sel aastal organiseeriti teine veel. Rohkem pidid töötajad tähelepanu pöörama individuaalsele tööle lugejatega. Rahule jäädi Hellamaa raamatukogu kataloogide korrashoiuga. Kirjanduse propaganda heaks korraldati Käinas kaheksa, Hellamaal kaks üritust. Endiselt olid päevakorras Lenini-teemalised üritused. Parimateks peeti Hellamaa, Emmaste ja Kõrgessaare raamatukogu. Käina raamatukogus oli laenutusi 4 909, lugejaid 409, külastusi 2 430. Hellamaa raamatukogus vastavalt 5 212, 273, 1 193 (teeninduspiirkonna arvud: Käinas elanike arv 1 216, Hellamaal 423). Ebasobivates ruumides asusid Käina, Kõpu ja Rajooniraamatukogu. Käina raamatukogu oleks pidanud parandama tööd noortega. Sisuka töö eest said kiitust Käina, Kõrgessaare ja Emmaste raamatukogu 87.

1970. aastal 13 külaraamatukogu fondi suurus 95 276 eksemplari 88.

1970 seadis Riikliku Raamatukogude Inspektsioon eesmärgiks analüüsida I kvartalil Hiiumaa raamatukogude tööd ning rajooni raamatukogudes seminare läbi viia 89.

14. oktoobril taotleti Riikliku Raamatukogude Inspektsiooni inspektorile Ester Villemile luba Hiiumaa raamatukogude konsulteerimise jaoks Tallinna Linna Keskrajooni TSN Täitevkomitee Siseasjade osakonnast 90. Järgmisel aastal taotleti luba Riikliku Raamatukogude Inspektsiooni inspektorile Ester Lepikule ja vanembibliograaf Elvi Hintsile Fr. R. Kreutzwaldi nimelisest ENSV Riiklikust raamatukogust ajavahemikuks 7.-11. juuni Hiiumaa raamatukogude kontrollimiseks 91.

1971. aastal oli 13 külaraamatukogu fondi suurus 95 656 eksemplari 92.

26. jaanuaril esitati nõue, et raamatukogudest tuleb eraldada vananenud kirjandust soolenakkuste alase kirjanduse osas 1944-1960. Nimestikus oli kirjas 24 raamatut 93. Antud liiki kirjandust Hiiumaa kogude ei leitud 94.

1971. aastal tahtis Riiklik Raamatukogude Inspektsioon kontrollida Hiiumaa rajooni raamatukogude tööd 95