3. OKUPATSIOONI JA II MAAILMASÕJA AASTAD

 

3. ESIMESE NÕUKOGUDE OKUPATSIOONI JA II MAAILMASÕJA AASTAD


Eesti annekteerimine Nõukogude Liidu poolt 17. juunil 1940 tõi kaasa ränga ideoloogilise surve, hävitati osa kirjandusest ning raamatukogusüsteemi muutumisega katkestati raamatukogunduse loomulik areng 61. Nõukogude korra taaskehtestamisega Eestis 1940-1941 muutus ka raamatukogunduse arengusuund. Hakati realiseerima leninlike dekreete raamatukogunduse tsentraliseerimisest ning nõukogude riikliku bibliograafiast. Kõikides raamatukogudes rakendati üldkasutatavuse põhimõtet. Omavalitsuste ja seltside alluvuses olnud rahvaraamatukogud nii linnades kui ka maa piirkondades läksid täielikult riiklikule ülalpidamisele 62.

Kogudest hakati kõrvaldama “vananenud ja mittevajalikku kirjandust” 63, mille hulka kuulusid eesti rahva vabadusvõitlust kirjeldavad, rahvustunnet õhutavad, rahvuskultuuri ja –teadust arendavad ning inimsust õpetavad teosed 64.

Avalikud raamatukogud hakkasid juba 1940. aastal rahvaraamatukogude nime kandma. Kõik senised omavalitsuste avalikud raamatukogud läksid automaatselt uude võrku. Enne seltsidele kuulunud raamatukogud eelnevalt riigistati, seejärel liitusid teistega. Rõhutati, et rahvaraamatukogude kasutamine on kõigile vaba (ühekordne registreerimismaks oli lubatud) ja kogu pidi olema avatud kaks korda nädalas 65. Ühe aastaga hävitati kahekümne aasta jooksul loomulikult arenenud raamatute kirjastamis-, levitamis- ja hoiustruktuurid. Peaaegu kõik trükised ning nendega tegelevad inimesed võeti riigi kontrolli alla 66.

Saksa võim okupeeris Hiiumaa 12. oktoobril 1941. aastal, sõjavägi lahkus Hiiumaalt 2. oktoobril 1944 67 & 68. Saksa okupatsiooni aastatel vaadati üle raamatukogudevõrk ja viidi sisse vajalikud muudatused. Pühalepa vallas avati mitu haruraamatukogu. Käina raamatukogu kohta ei ole säilinud teadaolevaid andmeid, sest raamatukogu oli suletud.

Saksa okupatsiooni ajal jätkus raamatute kõrvaldamine raamatukauplustest ja ladudest. 1941. aastal ilmus “Eesti raamatukauplustest ja avalikest raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluva kirjanduse nimestik”. Nimestik oli ülisalajane. Samas ilmus teinegi keelatud kirjanduse nimestik. 1942. aastast enam keelatud kirjanduse nimekirju ei avaldatud, kuid erinevaid ringkirju küll 69.

Nõukogude aja taaskehtestamise ajal toimus Hiiumaa raamatukogudes teatav areng 70. Raamatukogusid ei tohtinud enne avada, kui need olid puhastatud soovimatust kirjandusest 71. Juurde loodi mitmeid uusi raamatukogusid.

Nõukogude Liidus ei tsenseeritud üksnes trükitekste või massiteabevahendite kaudu levivat informatsiooni, vaid ka elavat sõna. Võrreldes Nõukogude okupatsiooniaastatega tundub Saksa okupatsiooni aegne vaimne surve nõrgemana, mitmeski eluvaldkonnas tõtati taastama vabadusaegseid struktuure ja korvama tehtud kahju. Samas keelati palju ilukirjandust religioossuse tõttu. Suurem osa religioossena keelatud ilukirjandusest olid noorte-ja lasteraamatud, millest vaid mõne sisu vastas otseselt keele põhjusena toodud määratlustele 72.

Nõukogude aja saabumisel asetati raamatukogud “luubi” alla. Järjepidevalt kontrolliti kogudes olevaid materjale ja koostati nimestikke nendest, mida ei tohtinud seal olla. Osadest raamatutest eraldati üksikuid lehekülgi, mis asendati sobivatega. Siiski peab mainima, et toimus teatav edasiminek. Raamatukogudesse saadeti konkreetsed tööjuhendid, mille järgi sai tööd organiseerida ja parandada. Aktiivselt hakati lugejate seas kirjandust propageerima ning raamatukogunduslikke üritusi korraldama. Hakati väärtustama raamatukogutöötajate suurt panust ühiskonna heaolusse. Töötajatele määrati kindlad “sotskohustused”, mida pidi täitma ilma vastuvaidlemata. Probleemiks olid sageli taas raamatukogude ruumid. Paljud raamatukogud asusid ebasobivates ruumides, kus siiski pidi hakkama saama. Kõigile juhatajatele hakati töö eest tasu maksma.


3.1 Hellamaa raamatukogu


1940. ja 1941. aastad olid Pühalepa valla avalikule raamatukogule rasked. Kõrvaldati nõukogude võimu poolt mitmete kirjanike teoseid, hävitati sõjategevuse tagajärjel Nõmba, Heltermaa, Kuri harukogudes olevad raamatud. Saksa sõjavägi võttis need endale ja kasutati osaliselt süütematerjalina koolimaja ahjudes. Uusi raamatuid saadi sõjaaastatel juurde väga vähe 73.

Raamatukogu esimene juhataja Priido Lember kirjutas 1965. aastal, et raamatukogu asutati arvatavasti 1938. aastal. Samas meenutas ta, et esimestel aastatel kogul raamatuid ei olnud, neid sai Palade raamatukogust laenutamise korras. Esimesel aastal laenutati 30 raamatut, aga lugejate arv ei ole teada. Järgnevail aastail hakkas loetud raamatute ja lugejate arv kasvama.

Hellamaa raamatukogu asutati 1. aprillil 1940. aastal, kui P. Lember Hellamaa raamatukogu juhatajana tööle asus 74 & 75 & 76 & 77. Seda daatumit on mainitud mitmetes raamatukogu statistilistes aruannetes ja dokumentides. Samuti on teada, et algselt toodi trükiseid Palade Keskraamatukogust ja laenutati P. Lemberi eramajas 78.

Pärast uue koolimaja valmimist 1930. aastal toodi Pühalepa raamatukogu Paladele ja tema juhatajaks-laenutajaks sai õpetaja Anette Torn-Kalda, kes seda ametit 1940. aasta sügiseni pidas. Lisaks Palade keskraamatukogule asutati viis harukogu: Heltermaale, Suuremõisa, Hellamaale, Kurile ja Nõmba. Harukogud peale Kuri, asusid koolide juures ja neis olid laenutajateks kohalikud koolijuhatajad. Kuri harukogus tegi seda talupidaja Jakob Siig. Haruraamatukogudel oma raamatufondi ei olnud. Nad said keskraamatukogult kasutamiseks 30-40 raamatut, mida laenutati kuni soovijaid leidus, siis vahetati need keskraamatukogus uute vastu. Keskraamatukogu kogule uute raamatute muretsemiseks nõuti valla eelarvest igal aastal teatud summa, mille eest juhataja kirjastuselt raamatuid tellis, need köita lasi ja inventariraamatusse kandis. Keskkogu juhataja sai vallavalitsuselt väikest tasu oma töö eest, harukogude laenutajad tegid oma tööd tasuta. Raamatukogufondi püüdis juhataja võimaluste piires muretseda eesti- ja maailmakirjanduse väärtteoseid. Et raamatud olid kallid ja kodused raamatukogud seetõttu puudusid, oli laenutamine üsna aktiivne. Laenutuste kestvus oli kaks nädalat, korraga laenutati kaks raamatut. Kõik raamatud olid eestikeelsed 79.

4. juunil moodustati Omakaitse Sihtkapitali Pühalepa valla abitoimkond, kuhu kuulus ka P. Lember 80.

5. novembril esitas Pühalepa vallavalitsus ülevaate seoses vallas asuvate raamatukogudega (Pühalepa (Paladel), Suuremõisa, Heltermaa, Nõmba, Hellamaa raamatukogu), tehtud kulutused. Teenistustasudeks kulus 2 124 krooni (ka haruraamatukogude juhatajatele), kantselei kuludeks 576 krooni, komandeeringuteks 40 krooni, raamatute, ajakirjade, ajalehtede soetamiseks 200 krooni, õppeabinõude muretsemiseks 20 krooni, inventari soetamiseks 200 krooni, muudeks kuludeks 120 krooni 81.

14. novembril teatas vallavalitsus Lääne Maavalitsusele, et vallas ei ole avalike raamatukogude võrku kuuluvaid eraraamatukogusid. Sellepärast ei olnud vaja läbi viia natsionaliseerimist. Avalik raamatukogu Pühalepa vallas oli valla omandus 82.

31. detsembril oli valla avalikus raamatukogus arvel raamatuid 2876.40 krooni eest 83. Samal päeval eraldati rahvaraamatukogu juhatajale E. Saraojale ühekordset töötasu raamatukogu korrastamistööde eest 78.80 84.

1940. aastal oli Pühalepa rahvaraamatukogul (Paladel) kasutajaid 96, neist 18 last. Aasta jooksul saadi juurde 78 raamatut, välja langes 159, aasta lõpuks oli arvel 1 164 raamatut. Kojulaenutusi oli 2 048. Raamatukogul oli neli laenutuspunkti, kus oli keskmiselt 182 kasutajat, ja 427 laenutust 85. (Erinevalt eespool esitatud andmetest, et raamatukogus oli arvel 1 164 raamatut, on ka teisi andmeid, mis väidavad, et oli 1 560 köidet. 86)

1940/1941. aastal eraldati Pühalepa valla eelarvest vallavolikogu otsusega 15. veebruarist 1940: valla avaliku raamatukogu juhataja abile 10 krooni, kantselei kuludeks 9 krooni, raamatute muretsemiseks 75.50 krooni, raamatute köitmiseks 30 krooni 87. Pühalepa vallal oli kulutusi ka seoses valla avaliku raamatukoguga: teenistustasu juhatajale 20 krooni ning sotsiaalkindlustusmaks 1.38 88. Raamatukogu juhatajaks määratakse E. Saraoja 89.

6. jaanuaril paluti kogudel esitada 1940. aasta aruanne. Peeti vajalikuks, et ära märgitaks kõrvaldamisele kuuluvad raamatud kui väljalangenud ning üldnimestikust kustutatud. Nende raamatute kohta peaks olema koostatud ka nimestik. Vald palus saata aruande blanketid, kuna raamatukogu juhataja ei olnud neid veel saanud 90.

8. jaanuaril saadeti raamatukogule aruande blanketid. 14. jaanuaril edastati Lääne Maavalitsusele ankeetlehed valla raamatukogu juhatajalt 91. (Antud ankeetlehte arhiivdokumentide hulgas ei olnud.)

Teatatakse Rahvaraamatukogude Poliithariduse osakonnale, et Pühalepa valla avaliku keskraamatukogu raamatukogu juhatajaks oli E. Saraoja, ametilt õpetaja, raamatukogus tööl olnud alates 1940. aastast 92.

22. jaanuaril eraldati Madis Kervesele valla rahvaraamatukogudest ja koolide raamatukogudest kõrvaldatud raamatute veo eest vallamajast Haapsalu 35 rubla. Maksti ka Haapsalus jaamas saatekulu tagasiveo eest - 4.81. Haapsalus käis kaasas vallavanem Gustav Liit. Maksti välja jaanuari, veebruari, märtsi palgad valla avalike raamatukogude juhatajatele 98.50 rubla 93.

28. jaanuaril peeti Pühalepa vallamajas koosolek valla rahvaraamatukogu võrgukava ettepaneku vormistamiseks. Osa võttis ka valla rahvaraamatukogu juhataja E. Saraoja, haruraamatukogude juhataja Nõmba haruraamatukogust Julia Saar, vallavanem Gustav Liit. Vallale anti ülesandeks koos kohalikkude organisatsioonide esindajatega ja raamatukogujuhatajatega koostada ettepanekud raamatukoguvõrgu arendamise kohta Pühalepa vallas, vastavalt rahvaraamatukogude võrgukava koostamise juhendile (ülesande selleks andis Lääne Maavalitsuse Rahvahariduse osakond 3. jaanuaril 1941). Võrk otsustati korraldada järgnevalt:

  1. Pühalepa valla keskraamatukogu – Palade koolimajas (on olemas, hõlmab Palade-Lõbembe, Hiiessaare, Kukka, Kõlunõmme, Partsi, Sakla, Ala, Lõpe, Paluküla). Avada laenutuspunkt Kärdla asunduses Möldri talus 1. aprillil 1941.

  2. Heltermaa haruraamatukogu – Heltermaa koolimajas (Sarve, Aruküla, Soonlepa, Vahtrepa)

  3. Suuremõisa haruraamatukogu – Suuremõisa koolimajas (Suuremõisa, Salinõmme, Kalgi, Viilupi, Valipe, Pühalepa, Hilleste, Kereme)

  4. Hellamaa haruraamatukogu – Hellamaa koolimajas (on olemas) Hellamaa külas, Tempa kirjatalus. (Hugaste, Puliste, Värso, Tempa, Hellamaa, Reikamaa). Osakond: Kuri raamatulaenutus - avatakse 1. aprillil 1941. (Kuri, Harju, Sääre, Suuresadama)

  5. Nõmba haruraamatukogu – Nõmba koolimajas (Tubala küla, Nõmba, Tammela, Undama, Vilivalla, Leerimetsa, Lojaas)

Märgiti ka millise rahvamaja ringkonda üksikud kogud kuuluvad – Hellamaa haruraamatukogu kuulus Palade Rahvamaja alla. Seejärel saadeti võrgukava Lääne Maavalitsuse Rahvahariduse osakonnale 30. jaanuaril 1941 (vt lisa 5) 94 & 95 & 96.

Haruraamatukogud hakkasid pärast fondide kontrollimist tööle 1. aprillil 1941 97 & 98.

Oluliseks peeti, et raamatukogudes avataks punased nurgad ja lugemislaud ning valimiseelseks selgitustöö tegemiseks tuleks rakendada aktiive. Rahvamajad, lugemislauad, klubid, raamatukogud tuleks nähtavalt tähistada siltidega, olgugi et ajutistega 99.

21. veebruaril saatis E. Saraoja kirja Poliithariduse inspektorile, kus palus nõuandeid rahvaraamatukogude edaspidise tegevuse kohta. Vallalt saadud alatine toetus oli olnud ainus, mida pidevalt rakendada sai, selle ära jäämisel oli kogu tegevus tol hetkel ka piiratud. E. Saraoja soovis teada, kas kogule on toetust määratud 100. (Dokumendile lisatud märkus: rahvaraamatukogudele makstakse toetus välja lähiajal.)

7. märtsil teatati Pühalepa valla raamatukogu juhatajale Lääne Maakonna Koolivalitsuselt, et raamatukogu vara korrashoiu järelvalve ning kõrvaldatavate kirjanduse nimestike kinnitamine on raamatukogu nõukogu ülesanne. Edastati ka nimekirjad kogust kustutatavate raamatute kohta101.

19. märtsil koostati nimekiri valla vallasvaradest - Pühalepa valla rahvaraamatukogul (Paladel) oli vallasvara 3579.73 rubla eest 102 & 103.

Pühalepa valla eelarves (16. oktoober–31. detsember 1941) eraldati valla avaliku raamatukogu juhatajale teenistustasu 20.- ning sotsiaalkindlustus maks 1.38 104. Muid kulutusi ei olnud kirja pandud. Ei olnud märgitud, kus raamatukogu asus ja kes selle juhataja oli.

1942/1943. aasta valla eelarves eraldati raamatukogu juhatajale teenistustasu kuus 10.- ning eelarve aastal kokku 150.-. Mainitakse Hellamaa haruraamatukogu, mille teeninduspiirkonnas asus Kuri rahvamaja 105.

Eesti Riigiarhiivi fond 4320, nimistu 2, säilik 449 sisaldab nimekirju raamatukogudest eraldatud bolševistliku kirjanduse kohta. Palade Keskraamatukogust kõrvaldati bolševistliku kirjandust 353 eksemplari ja lisaks nimekiri ajakirjadest 106, näiteks M. Raua “Videvikust varavalgeni”, J. Semperi “1905. aasta revolutsiooni päevilt”, E. Kippeli “Meelis”.

Samuti toimus raamatute eraldamine Pühalepa valla avaliku raamatukogu Suuremõisa osakonnast. 54 raamatut, lisaks ajakirjad, nt “Nõukogude Kultuur” 1941. aastakäik 107.

Pühalepa valla avaliku raamatukogu Hellamaa osakonnast kõrvaldati 82 eksemplari. Ajakirju selles nimekirjas ei mainitud. Näiteks kõrvaldati raamatud N. Timson “1. mai – töörahva võitluspüha”, K. Sõre “Aruanne EK(e)P Keskkomitee tegevusest”, A. A. Andrejevitš “Noorsoo kommunistlikust kasvatusest”.

Lisaks on teine P. Lemberi kirjutatud nimekiri 16 eksemplarist, kust võis alles jätta H. Raudsepa “Viimne Eurooplane” ja F. R. Tuglase “Hingedemaa”.

Lisatud on kõrvaldamisele kuuluvate raamatute nimestik, mis on saadud likvideeritud kogudest. Nimekirjas on 6 raamatut: M. Martna “Oma kodu”, H. Wellsi “Lühike maailma ajalugu”, A. Schnitzles “Suremine”. Sisaldab nimekirju raamatutest, mis on koolidest kõrvaldatud, 56 raamatut nimekirjas 108.

Eraldi nimekiri on Pühalepa valla avalikust raamatukogust sõjas hävinud ja kaotsiläinud raamatutest. Sisaldab 184+44 eksemplari. Mõningaid näiteid: A. H. Tammsaare “Tõde ja Õigus I”, V. Hugo “Jumalaema kirik Pariisis”, E. Kippeli “Jüriöö”.

Pühalepa valla avalikust raamatukogust olnud likvideeritud seltside raamatukogude teoste nimestik sisaldab 104+47+44 eksemplari, näiteks A. H. Tammsaare “Noored hinged”, O. Lutsu “Kevade”, A. Gailiti “Hingedemaa”, E. Vilde “Mäeküla piimamees”.

Kadunud raamatute nimistu, mis lisati Pühalepa valla avalikule raamatukogule likvideeritud seltsidelt, sisaldab 16+26+20 eksemplari, näiteks M. Metsanurk “Valgepilv”, “Nelja silma all”. Lisatud on nimekiri Lääne Maakonna Täitevkomitee Rahvahariduse Osakonnalt saadud raamatutest, nt E. Kippeli “Meelis”, F. R. Tuglase “Hingedemaa” 109.

17. aprillil 1943 saadeti kogudele A. H. Tammsaare “Kõrboja peremees”. Raamat määrati Rahvakasvatuse Peavalitsuse I osakonna annetusena Pühalepa valla avalike raamatukogude täiendamiseks igale kogule üks eksemplar. 30. aprillil saadeti Rahvakasvatuse Peavalitsuse I osakonnale allkirjadega kinnitus selle kohta, et avaliku raamatukogu juhatajad on raamatud vastuvõtnud 110.

Lääne Maakoolivalitsus palus teha Pühalepa valla Heltermaa, Suuremõisa ja Hellamaa haruraamatukogu juhatajatele korraldus, et saadetaks viivitamatult raamatukogu tegevuse aruanded, 1. jaanuarist 1942 kuni 31. märtsini 1943. Aruandelehed saadeti raamatukogu juhatajatele kirjas nr. 319 28. aprillil 1943. Tähtaeg esitamiseks 20. mai. Aruanded tuli esitada kahes eksemplaris 111.

Lääne Maakoolivalitsuse juhataja kiri Pühalepa vallavalitsusele 9. septembril: “Juuresolevas nimestikes tähendatud raamatud on määratud Rahvakasvatuse Peavalitsuse I osakonna annetusena Teie valla avalikkudele raamatukogudele täiendamiseks. Maakoolivalitsus palub need vastavatele kogudele allkirja vastu välja anda ja allkirjad Maakoolivalitsusele saata.” (Antud arhiividokumendis nimetatud nimestik puudub.) Palutud allkirjadega leht saadeti Lääne Maakoolivalitsuse juhatajale 15. oktoobril 112.

Sarnane kiri saadeti Pühalepa vallavalitsusele ka 20. oktoobril 1943, kus paluti telefonitsi sõlmitud kokkuleppe alusel ja kaasas oleva nimistu järgi vastu võtta annetatud raamatud ja hiljem allkirjastatud kättesaamise leht tagasi saata 113.

Pühalepa valla volikogu eelarvest oli määratud 1943/1944. aastal avaliku raamatukogu ülalpidamiseks: isikulised kulutused 120 rubla, ainelised kulutused 10 rubla, kirjanduse soetamiseks ja korrashoid 100 rubla 114.

1944. aastal oli Pühalepa valla avalikul raamatukogul (Paladel) arvel 32 lugejat. Mainiti, et raamatukogu juures on rändpunkt. Lugejate arv selles rändpunktis on 12 ja laenutusi 24 115.

1944/1945. aasta eelarvest olid summad raamatukogu toetuseks samad: isikulised kulutused 120 rubla, ainelised kulutused 10 rubla, kirjanduse soetamine ja korrashoid 100 rubla 116.