Külade kirjeldus ja tänane olukord

2.1 Külade ajalooline taust.

Andmed Hellamaa ja Tempa küladest on Rootsi Riigiarhiivis olemas 1564. aastast. Leo Tiigi arvates on külade nimed kujunenud mõne peremehe nimest. Tempa külas oli 1564. aastal peremees Cwnt Timpell, üksjalg, 1583. aastal Tempe Heigk ja 1599. aastal Tempa Heike. 1648. aastal on märgitud, et on olemas 2 talu. 1858. aastal on kirjas perekonnanimed Kastange, Mammuspu, Türnpu, Kerves, Sein ja Suitso. 1924. aastal on Tempa küla eksplikatsioonis 14 talu, nendest 8 ostukohta, 4 rendikohta, 1 tiinu suurune liivamaa küla tarvituseks ja riigimets 30,5 tiinu. Tempa külas on 19. sajandi lõpul Suuremõisa mõisahärra käsul alustatud telliskivide põletamist.Esimese töödejuhina on nimetatud Grahvinimelist meest. Tehti ka katusekive. 1905.1907. aastal hakati mõisapõlde dreenide abil kuivendama, siis tehti Tempal ka drenaažitorusid, mida on Kalginiidi põllult leitud veel 50 aastat hiljem. Telliseid põletati kahes ahjus, Kivide kuivatamiseks oli kaks varjualust. Tempa savitööstuse peremehed olid eri aegadel Priidu Prikk, Peet Lunter, Gustav Männamaa ja Herman Saar, viimase ajal läks tööstus pankrotti. 1932. aastal alustati uuesti telliste tegemist, seekord Kurasma talu maadel.Osalt vanade seadmetega asus tegutsema Osvald Paju. Tootmine lõppes kolhooside moodustamise ajal. Hellamaa oli 1564. aastal Hiiumaa 15 vakuse hulgas nimetatud Hellemäky by, kuulus Vahtrepa ehk Ranna vakusesse. 1782. aasta hingeloendis on kirjas 18 talu. Perekonnanimedeks on Haav, Johannisbeer, Kanna, Karjamets, Kerwes, Körwne, Laupä, Paju, Regi, Reede, Teiwas, Wana, Wares ja Wohlman. Pinnavormi järgi on arvata, et põlluharijad asusid just Hellamaale paikselt elama varasemalt. Teede ristumiskohana sai Hellamaa tähtsust juurde. Hellamaa rannas on ehitatud isegi laevu ja põletatud lupja kalasadamana kasutamise kõrval. Nüüdseks on meri madaldunud. 1875. 1945. aastani tegutses Hellamaal kool. Nn. Kreegi majas oli telefonikeskjaam ja teedejaoskond. 1949. aastal moodustati Hellamaa ja Tempa küladest kolhoos „Hellamaa“, 1951. a. ühines see naaberkülade kolhoosidega. Nõukogude ajal ühendati Hellamaa ja Tempa külad üheks üksuseks. 1968. aastast alates ehitati ühendatud külasse korterelamu, lasteaed, külanõukogu hoone, töökoda, karjalautu, saekaater, bensiinijaam, kaalumaja, viljakuivati, väetisekuur ja telefonikeskjaam. Rekonstrueeritud majades olid söökla, rahvamaja, sidejaoskond, hoiukassa ja raamatukogu. Pärast kolhoosi lõpetamist oli endises töökojas autoteenindus ja päästeameti osakond. 1951. aastal oli Hellamaa – Tempa külades 414 inimest, 2005. aastal 95 inimest. 1970. aastast on Hellamaa valla keskus.

 

2. 2 Külade paiknemine

Hellamaa ja Tempa külad asuvad Hiiumaa idaosas Kärdla Heltermaa maantee keskkohas, Hellamaa lahe ääres. Maakonnakeskuseni on 13 km. Asend üleriigilise maantee ääres on soodus bussiliiklusele ja turistide liikumisele.

 

2. 3 Külade looduslik olukord

Hellamaa küla piirneb idast Hellamaa lahega. Lahes on Rambi rahu, Hellamaa rahu ja Uuema rahu. Laht on madal, ujumiseks ja paadisõiduks raskesti kasutatav. Rannikut ääristab kitsas rannaniit. Metsa on peamiselt Hellamaa põhjaosas männikuna ja Tempal segametsana. Kohati on metsaalune liigniiske. Endised puisniidud on muutunud tihedaks lehtmetsaks. Hellamaa küla keskmes on umbes 15 meetri kõrgune mägi, mis mere poole madaldub järsult, edela suunas aga laugelt. Mäel kulgevat teed piiravad põllud, mida kasutatakse peamiselt heina kasvatamisks. Varem olid heinamaadeks põldudest edela ja lääne suunas asuvad madalamad puisniidud. Tempa külas on suur põllumassiiv. Hellamaa ja Tempa külade aluspõhja moodustab lubjakivi 520 meetri sügavusel maapinnast. Mullad on kamaralised ja liivased, varieerudes põuakartlikest liigniisketeni. Tempa küla jääb Partsi – Suuremõisa savimaardla 8 meetri paksuse kasuliku kihiga alale. Ajastaega on olnud Hellamaa ümbruse külade inimeste suviseks kokkusaamise kohaks kiigeplats, mis asub rannas looduslikult väga kaunis kohas. Vahepeal oli küla koostöö soikunud ja kiigeplats kasvas kadakasse. 2006.a. alustati ranna korrastamist. MTÜ Külaselts Hellatempa taotleb Kiige kinnistut oma kasutusse. Hellamaa külas on säilinud kunagisest viiest tuulikust kaks: Matsi tuulik 1919. aastast ja Kreisi tuulik toodi Tempalt sajaaastase varena 1946. aastal. Tuulikud on raskesti vaadeldavad ja Kreisi tuuliku juurde on vaja parkimisplatsi. Ilus vaheldusrikas loodus on meeldinud juba umbes 500 aastat elamute ehitajatele, kuigi merelt puhuv tuul on talvel ebameeldiv. Hellamaal on mitu ilusat põlispuud.

 

2.4 Küla majanduslik olukord

Hellamaa külas töötab OÜ Interferent 3 töötajaga, mis tegeleb metalli kokkuostuga. Männiliiva talu ja AS “Veod ja Teod“ omavad Hellamaal töökojad, registreeritud on firmad mujal. Tempa külas on Harju Ühistalu farm. FIEsid on 4: raamatupidaja, ristsõnade koostaja, talumuuseumi perenaine ja pillirootöötleja. 4 külaelanikule annab tööd Pühalepa Vallavalitsus oma allasutustega. Enamus inimesi käib tööl Kärdlas, mõned Paladel, Suuresadamas, Suuremõisas, Vilivallas ja Tallinnas. 2 talus on lehm ja 2 talus hobune. Lambaid peetakse 3 talus ja kanu 4 talus. Teravilja kasvatab 3 peret, kartuleid oma vajadustest rohkem 1 pere. Põlluharimine ja loomapidamine väheneb pidevalt. Vabu töökohti ei ole. Ei ole ka palju töötuid, need on juba külast tööotsingul lahkunud, kuid enamik pöörduks külla tagasi, kui leiaksid rakendust. Mitmed piiratud töövõimega inimesed vajaksid tööd. Puudub kauplus, postipunkt, söögikoht ja kodutarvete parandus. Kauplusauto ei rahulda tööealisi inimesi ja suvitajaid.  pesupesemisteenust pakub Hellamaa Perekeskus. Koolid ja lasteaiad asuvad Paladel ja Suuremõisas, mõlemad 7 km. kaugusel. Huvitegevust ja koolitusi saab korraldada Hellamaa Perekeskuses ja Hellamaa Raamatukogus. Kasutada saab vallamaja saali.

 

2.5 Küla infrastruktuur

Hellamaa ja Tempa külasid läbib HeltermaaKärdla maantee, mis on heas korras. Tempa - Suuresadama maanteel remonditakse teeristi vallamaja ees 2006.a. ja teed Hellamaa mäe poole on plaanis remontida 2007.a. Remonti ootavad teekatted perekeskuse ees ja raamatukogu juures, kruusatamist vajab tee Hellamaa laudast Tõnise talu poole ja tee randa. Välisvalgustust peab täiendama vallamajast raamatukoguni. Vaja on parkimisplatsi Hellamaa tuuliku juurde. Uus bussiootekoda ehitatakse 2007.a. Vee saavad Hellamaa ja Tempa külade inimesed 4 ühispumplast ja oma talude kaevudest. 3 kaevu kasutajad ei ole rahul vee kvaliteediga. Enamusel taludest on sõlmitud prügiveolepingud, probleeme on puhkajate prügiladestusega. Sorteeritud prügi jaoks on konteinerid kauplusauto peatuses ja suvel on prügikonteiner kiigeplatsil. Puuduvad infotahvlid ja viidad küla keskuses ja rannas. Sideteenuseid saavad külade elanikud ainult postiljoni vahendusel ja see ei rahulda.Vaja on postipunkti. Ühised postkastid Hellamaa mäel on hoones sees, vana kaupluse seinalt tuleb need ümber paigutada katusega kaitstud kohta, näiteks rajatavale infoalusele. Seni postkastita talude omanikke tuleb ergutada neid soetama, muidu on info levitamine raske. Hellamaal on Elisa mobiilimast. Telefon puudub ainult ühel vanurite perel. Intenetiühendus vallamaja lähedal elavatele peredele on tasuta, kaugemal kasutatakse telefoniliinidel põhinevat ühendust. Arvutid on rohkem kui pooltel peredel, sealhulgas kõigil lastega peredel. Raamatukogus asuvat avalikku internetipunkti tarbivad peamiselt turistid ja suvitajad, mõned kohalikud inimesed pangateenuste kasutamisel. Külastajad ei ole rahul internetipunkti Linux programmiga. Perearst käib kord nädalas patsiente vastu võtmas perekeskuses. Uuringutele minekuks perearstikeskusse ei liigu sobivat bussi ja sellepärast on paljud loobunud oma valla perearsti teenustest.

 

2.6 Külade elanikkond

Hellamaa ja Tempa külades elab 2006. aastal 95 inimest, kõik eestlased. Maaomanike hulgas on soomlasi, aga nad ei ela kohapeal. Hellamaa ja Tempa külade elanike vanuseline analüüs:

Joonis 1. Elanike arv registris

 

Mujal Hiiumaal elab 7 registris olevat inimest. Mandril elab ja töötab 16 inimest. Hellamaal elab 6 inimest, kelle elukoht rahvastikuregistri järgi ei ole siib vaid naaberkülades. Neist 1 on koolieelik, 3 õpilased ja 2 alla 40-aastased naised.

Joonis 2. Elanike arv kohal

 

2.7 Hariduslik tase

Hellamaa ja Tempa külas elavatest tööealistest inimestest on 3 naisel kõrgharidus, kutseharidus on 14 inimesel, gümnaasiumi ( keskkooli) on lõpetanud 2 inimest, ainult põhiharidus on 7 inimesel. Tehnikumis õpib 2 inimest, kutseharidust omandab 4 noort ja gümnaasiumis õpib 3 külainimest. Hellamaa ja Tempa külas on mitmed käsitöömeistrid, näiteks kangakudujaid ja silmuskudujad, makrameesõlmijad. Puutöö oskajaid on mitu. Peokokkasid on mitu. Erilise ristsõnade ja mälumängude küsimuste koostamise oskusega on üks inimene. Koolitusi külade elanikele korraldab peamiselt Hellamaa Perekeskus. Näiteks kursused tervishoiust, aiandusest ja rahvakalendri tähtpäevadest on toimunud 2005-2006. aastal. Kord kuus on töötute koolitus, kord nädalas käivad koos puuetega inimesed. Hellamaa Raamatukogus toimuvad kirjandust tutvustavad üritused ja õpetatakse käsitööd, uuritakse kodukandi ajalugu.

2.8 Külade elanike koostöö

Külaelanikud tähistavad ühiselt aastavahetust ja jaanipäeva, emadepäeva ja vastlapäeva. Korraldatakse heakorratalguid Hellamaa rannas ja teeäärte koristamist. Abistatakse üksteist põllutöödel. Uus külavanem valitud 2005. aastal. Külavanem korraldab küla ühistööd, suhtleb vallavalitsusega ja lahendab külaelanike muresid. 2006. aastal moodustati MTÜ Külaselts Hellatempa. Hellamaa ja Tempa külas tegutsevad seltsing „Hellamaa Raamatukogu Käsitööring“ ja seltsing „Pühalepa Lustilised“. Koos käib laste mänguring, tüdrukute klubi, noorte klubi ja meeste klubi. Koostööd tehakse Pühalepa Naistekojaga.

2.9 Külade muutumine ja arengutendentsid

Külaelanike arv väheneb ja elanikkond vananeb. Noored suunduvad kaugemalt tööd otsima. Natuke on märgata suvilate ehitamise hoogustumist. Ettevõtjaid ei ole viimastel aastatel lisandunud. Mõnede hoonete kasutamine on vähene. Suhteliselt lähedal asuvad Palade ja Suuremõisa külad võimaldavad lahendada kooli ja lasteaia probleeme, Kärdla linn pakub töövõimalusi ja kaubandusteenust.

2.10 Külasid käsitlevad õigusaktid

Pühalepa valla arengukava aastateks 20052008 käsitleb Hellamaa ja Tempa küla arengut. Hellamaa Raamatukogul ja Hellamaa Perekeskusel on koostatud arengukavad aastani 2008, mida jooksvalt täiendatakse. Aastast 2000 on olemas OÜ Projektibüroo DagoPen poolt koostatud Hellamaa üldplaneering ja aastast 2004 Kiige kinnistu detailplaneering. Maastikuhoolduskava koostas Kristiina Hellström 2002 aastal. On algatatud Pühalepa valla keskosa üldplaneering ja selle elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamine.